Lõpp

Noniiii. Hommikul võtsime suuna kodupoole ja enne planeerisime veel kuskil kaubanduskeskuses käia. Aga nagu ikka, siis Poolas ei käi see nii, et vot nüüd lähen istun autosse, sõidan poodi ja siis otse koju. Järjekordsed teetööd nagu Poolale kohane... Varssavi poole liikusime nii, et umbes pooleteise tunni jooksul ei olnud kilometraaž kohale jõudmiseni vähenenud. Noh need tavapärased ümbersõidud ja ekslemised jne. Mõne tunni möödudes jõudsime siiski Varssavi kaubanduskeskusesse. Saime sealt söögi- ja riidekraami ja käisime isegi söömas - päris SOOJA toitu. Esimest korda selle reisi jooksul ei söönud me saia! Kuskil 20.30 startisime Varssavist, Poola-Leedu piiri poole. See osa kulges päris kenasti, kuigi Rassil jooksid vahepeal oranžides tunkedes teetöölised üle tee (kohas kus teetööd reaalselt ei eksisteerinud.) Selle võib panna magamatuse ja pika sõidu arvele. Aga vot Leedus.. Vot Leedus on niiviisi, et sõites asulas 90kmh teeb siis 40kmh üle lubatud piiri. See ei olnud muidugi taotluslik. Erinevalt Eestist, Lätist või Poolast, kus tähistatakse asulat märgiga kus valgel taustal on mustad majad siis Leedus on asula märkideks lihtsalt koha nimi musta kirjaga vaögel taustal. Ja neid märke ei ole mitte iga asula alguses. Tihti on nii, et on ainult asualt lõpetav märk ja alguse pead ise välja mõtlema. Nii see Härra Leedu Politseinik rääkiski, et trahv sellise kiiruse ületamise eest on 260 eurot, mis on iseenesest täiesti loogiline Süsteem seisneb aga selles, et tema teeb trahvi ja sinna lähed hommikul jaoskonda, saad sealt mingi paberi ja siis suundud panka ning maksad trahvi ära. Peale seda lähed jaoskonda tagasi ja saad oma konfiskeeritud dokumendid tagasi. Ilmselgelt see mõte poleks meile hästi sobinud. No nad seal siis arvutasid ja kirjutasid auto peale mingeid arvutusi ja jäi jutt et 100 euri tuleb tanklast välja võtta. Nii jäigi Vurru 100 euri vaesemaks. Ahjaa, muidugi ei leidnud Vurru oma dokumente ega juhiluba üles. Politseinik oli veendunud juba, et tal polegi lube. Mingi 15 minutit otsimist ja tulid ikka välja kurikuulsast Tella kotist. Kõik mis on kadunud tuleb tavaliselt just sellest kotist välja. Kuidas, ei tea.
Jõudes tagasi Härra Politseinike juurde olid nad juba järgmise Eesti numbrimärgiga auto kinni pidanud. Teevad head kassat endale. Meile ütlesid veel, et edaspidi kui kihutada tahate, siis kuni 10kmh üle on okei, edasi võetakse maha juba.
Teiste eestlastega, kes ka trahvi said põrkasime uuesti Häädemeestes kokku. Nende autojuht oli hakanud eelmisel õhtul kell 6 sõitma ja üksi terve õhtu ja öö ja hommku sõintud. Tal oli vaja veel teised kaaslased Tallinnasse ja Tartusse toimetada. Nii meil siis ongi nüüd kaks tüüpi tagaistmel, kes meiega Tallinnani reisivad. Head inimesed nagu me oleme, vähendasime autojuhi sõiduvaeva. :) Kodu juba paistab!

Kokkuvõttes oli siiski tore ja asja ette läinud reis. Tuhanded läbitud kilomeetrid ja oioi kui palju diislit. Kaotustest veel kaherattaline käru nelja ratta asemel ja üks purunenud autorehv. Lisaks veel 111 eurine kaotus äärmiselt rumalate hotellipidajatest austerlaste pärast (siiski õhk õrn lootus miskit tagasi saada sealt. Vurru 100 euri '"trahvi" ja üks alt läinud hotellivalik olude sunnil (see Müncheni ühikatuba). See eest oleme näinud palju huvitavaid kohti ja inimesi ja imestuseks pole isegi omavahel tülli läinud selle nädalaga. Mõningast nääklemist ikka tuleb ette aga see on normaalne, muidu meil olekski liiga igav.

Ilmselt on meil kavas suvel või millalgi võtta uus reis ette - eks siis ole näha mis marsruudiga. Kas näiteks Saksamaa ja Ausria.. või hoopis Holland või Itaalia või misiganes. Lihtsalt meil jäi liiga palju kohti nägemata kuna aeg oli piiratud ja Chevy van koos käruga ei soodusta ka just liiklemist väiksemates kohtades. Samuti võiks ka vabalt veel kiiguga käis mööda ilma. Inimestele tundub see väga meeldivat, sest nende jaoks on see uus ja huvitav niiet tasub täitsa ära. :)