Hommik algas nagu ikka hommikusöögiga mille järel oli plaan tutvuda kohalike vaatamisväärsustega Salzburgi linnas mis loomulikult ei õnnestunud. Hästi hea on ju mööda pisikesi linnatänavaid sõita bussiga kus taga on käru koos kraamiga. Tiirutasime tund aega, et mingi kindluseni jõuda - kohale me siiski ei jõudnud. Lõpuks loobusime ja hakkasime Köstendorfi poole kulgema kuna aeg tiksus peale. Teekond sellesse külasse oli väga ilus, oleks ainult hea ilm olnud. SInna jõudes avastasime, et kiik oli planeeritud kivisele pinnasele ja lisaks sellele sadas veel paduvihma. Kõik läks siiski hästi ja pinnas oli päris okei - saime ilusti paigaldatud. Andreas oli suhteliselt vaimustunud ja rahul kiiguga. Ise ta küll kartis seda pisut ja ei julgenud kohe üle kiikuda. Lisaks väsis ta ka ruttu ära ja oli pärast läbi nagu läti raha :) Sellegipoolest talle meeldis, seega on plaan korda läinud ilmselt. Õppis ilusti paigaldama ja siduma jne. Pidi hakkama nüüd siis harjutama kuna kahe nädala pärast avatakse see lastepark ja selleks ajaks soovib ta kiigu töösse panna. Väljas oli vastikult külm ja märg niiet lõpuks kui sealt minema saime oli päris hea olla.
Kogu protsess võttis aega umbes kolm ja pool tundi. Nii vähe sellepärast, et vaid üks inimene oli vaja välja koolitada. Ilusa ilma korral oleksime seal ilmselt kauem aega veetnud. Koht iseenesest oli päris kift. Atraktsioone oli ikka üksjagu. Väljas batuudid ja basseinid (mis hetkel olid mattunud mingi jama alla ja ei olnud töös), võrkpalli plats ja mingisugune autosõidu rada oli kah ning veel mõned atraktsioonid. Siseruumis oli veel palju batuute ja suuri liumägesid jnejne. Kokkuvõttes oli tore.
Peale seda üritust otsustasime liikuda Münchenisse ja eeldasime, et "küll kuskil saksas ikka netti saab". No ei saanud. Saksamaa on siiamaani kõige jubedam koht Interneti poolest. Kuskil KOLM TUNDI Münchenis tiirutamist ja mitte ÜHTEGI Internetti. Isegi tasulisse Internetti ei saanud. Meeleheitlikult jalutasime hilisõhtul kuhugi hotelli ja palusime Internetti - olime nõus maksma ka. Aga EI. Nemad on suletud ja väljaspoolt maja inimestele parooli ei jaga. Lõpuks kõndisime mööda tänavaid ringi läpakas käes, et ÄKKI kuskil on miskit. Ei midagi. Ma siiani ei tea, mis ime läbi me lõpuks kell pool 12 kuskilt agulist neti kätte saime aga see oli imeline tunne. Olgu öeldud, et Saksamaa hotellid on ikka VÄGA kallid võrreldes Austriaga, rääkimata Tšehhist. Vedas ja saime mingigi asja bookitud. Alla tunni aja tagasi saabusime siis siia hurmavasse hurtsikusse. tegemist on ilmselt mingi kunagise ühikaga. Näiteks on meil mingi jube kahtlane kööginurk toas ja telekas aastast "väga ammu" mis seisab uhkelt keset tuba. Maja on käänuline ja veider. Meil on isegi uksekellas, mis teevad ebanormaalselt haiglast häält. Rääkimata lugematu arv kappidest.. VÄhemalt on meil rõdu.. kuigi sealt on oht läbi variseda ilmselt aga ta on olemas. Radiaatorid on umbes 40 aastat vanad ja kogu sisutus on üldse väga kiviaegne. AGA, meil on VOOOOOODID, mis on päris hea saavutus. Peale sellist päeva ei ole midagi paremat, kui pehme voodi.
Loodus on vähemalt väga ilus ja seiklusi on meil samuti üksjagu. Homme proovime selle kaua planeeritud kultuuripäeva siis lõpuks kuidagi õnnestuma ka saada. fakt on see, et ühtegi hotelli me enam linnasiseselt kuskil ei otsi. See sõiduk ei ole mõeldud siin linnades liikumiseks. Rohkem vast polegi miskit tarka. Või noh on, aga kirja panna on vähe keeruline. Kõike lihtsalt ei ole võimalik nii hästi kirjeldada kui oleks vaja.
Pilte täna ei ole. sest digikas jäi autosse.
Ja autot meil homme enam pole, sest me parkisime valesse kohta.
No comments:
Post a Comment